Kuuskümmend aastat ootust

Linnateater, tollal Noorsooteater, alustas oma teekonda kuuskümmend aastat tagasi ilma oma majata.

Etendusi anti koolides, Tallinna vabades saalides, ringreisidel mööda Eestit, anti Salme tänava suurel laval, Kirjanike Majas, Heliloojate Majas, Kadrioru lossis, siis juba Laial tänaval Väikeses saalis ja nii edasi.

Nõnda kasvas see teater leidlikuks ja nõtkeks, õppis mängima ruumiga, austama ideede, materjalide ja vormide paljusust. Aastate jooksul arenes Linnateater mitmete väikeste saalidega teatrimajaks, mida iseloomustas mitmenäolisus, loominguline vabadus, traditsioonilise ja kaasaegse ühendamine. 

Ja nüüd lõpuks on täitunud meie 60-aastane unistus omaenda suurest saalist.

Ka kõik väikesed saalid on alles. Ideede ja vormide paljusus on Linnateatri DNA-s. See teater pole kunagi olnud monoliitne, vaid sümbiootiline, ja sellisena loob ta oma maailma ka täna Laiale tänavale naastes. 

Avalavastus

Meie avalavastus ei ole üksainus ja väga suur, vaid kuus võrdselt eriilmelist tööd, mis rändavad Lääne teatriloo teljel läbi aja ja ruumi, jõudes välja tänapäeva Eestisse.

Me alustame algusest, Euroopa teatri hällist, Vana-Kreekast, ja tuletame endale meelde tragöödia iidse tõe. Järgmisena rändame ajas 19. sajandisse: Norra näitekirjanik Henrik Ibsen on kaasaegse teatri teerajaja ja sama kaasaegne on tema looming ka tänasel päeval. Ilma 20. sajandi ameerika psühholoogilise näitekirjanduseta ei kujutaks teatripilti ette, niisiis toome lavale vanameister Sam Shepardi. 21. sajandit esindab üks praeguse aja populaarsemaid prantsuse autoreid, Florian Zeller. Ja viimaks – kus oleksime ilma omaenda lugudeta? Verivärskena jõuavad lavale kaks algupärandit. Paavo Piigi „Viimane liivlane” uurib väikerahvaste minevikku ja tulevikku. Ning Uku Uusbergi „Avamine” annab vaatajale võimaluse näha, kuidas kiusatus uueneda kohtub väärika Vanaga.

Pühendus

Ja meil on suur rõõm kutsuda teid meiega ühinema!

ESIETENDUVAD
AVALAVASTUSED

IPHIGENEIA. AGAMEMNON. ELEKTRA.

Suur saal

Autor

TIAGO RODRIGUES

Lavastaja

UKU UUSBERG

Kunstnik

JAAGUP ROOMET

Valguskunstnik

EMIL KALLAS

Tõlkija

KRISTIINA JALASTO-KALLAS

Tõlke toimetaja

LEENU NIGU

Osades

Indrek Sammul, Hele Kõrve, Maria Ehrenberg, Mart Toome, Jan Ehrenberg, Kristjan Üksküla, Maris Nõlvak, Kristo Viiding, Rain Simmul, Laurits Muru, Argo Aadli, Andero Ermel

Ja mäletan, et Agamemnon tuleb oma telgist välja ja ütleb
Ja nüüd ei ole tuult


Linnateatri kuuskümmend aastat oodatud Suure saali avab Uku Uusbergi lavastus „Iphigeneia. Agamemnon. Elektra“, mis viib meid tagasi Euroopa teatri juurte juurde. Antiik-Kreekasse. Tiago Rodriguesi kolmeosaline näidend põhineb vanakreeka müüdil Mükeene kuningaperest ja sellest, kuidas sõtta minekuks puudus tuul, mis laevadel liikuda laseks. Ent seda ei suudeta võtta märgina, et jätta sõda ära.

Me elus on olemas piirid, millest üle astudes meis ja me lähedastes midagi muutub. Kui samades soontes, kus enne voolas armastus, hakkab voolama kättemaksu purustav toorus. Kui selle sünd oleks meile mõistetav, siis võiks loota, et see kõik on ka välditav.

Teksti autor Rodrigues, kes on üks tänase Euroopa olulisemaid näitekirjanikke, on võtnud antiiksed lood, mida tunneme tänu Euripidesele, Aischylosele või Sophoklesele, ning pannud need kirja need kaasaegse isiklikkuse ja otsekohesusega, vahel isegi huumoriga. Sealjuures kaotamata tragöödia põlist vääramatust. Kõik algab hetkest aastal ca 1195 eKr, mil Paris röövis Helena ja viis ta ära Troojasse.

Mälust on saanud näitlejate tööriist, et laval elustuksid pildid ühest kadunud maailmast, millega kohtumine võib tänastes tõmbetuultes kaasa mõtlemisele abiks olla.

HEDDA GABLER

Must saal

Autor

HENRIK IBSEN

Lavastaja

MARKUS H. ILVES

Kunstnik

KRISTJAN SUITS

Lavastusdramaturg

ROOS LISETTE PARMAS

Videokunstnik

MATTIAS VEERMETS

Helilooja

ROBERT NIKOLAJEV

Helikujundaja

ARBO MARAN

Valguskunstnik

PRIIDU ADLAS

Lavatekst

HENRIK SEPAMAA TÕLKE ALUSEL ROOS LISETTE PARMAS JA MARKUS H. ILVES

Osades

Kristiin Räägel, Simo Andre Kadastu, Kaspar Velberg, Hele Palumaa, Mikk Jürjens, Elisabet Reinsalu, Anne Reemann

Noor abielunaine Hedda Tesman, neiuna Hedda Gabler, saabub pulmareisilt oma uhiuude korterisse. Tema õpetlasest abikaasat ootab akadeemiline karjäär ja teda ennast seltskondlikud kohustused. Edasine elu seisab sirgelt ja klaarilt tema ees, kuid Hedda tõstab selle vastu relvad. Ühiskonnas, kus meid määratletakse rahalise staatuse, saavutuste, tuntuse ja töö alusel, otsib ta vabadust.

19. sajandi norra dramaturgi, kaasaegse näitekirjanduse teerajaja Henrik Ibseni loodud Hedda Gableri kuju on üks maailma teatrilavade vastuolulisemaid naistegelasi, keda on oma sisemise konflikti, psühholoogilise keerukuse ja enesehävitusliku rahutuse poolest võrreldud Shakespeare’i Hamletiga. Nii nagu Ibsen oli oma aja uuenduslik autor, kes murdis traditsioonilise draama reegleid ja tajus teravalt ühiskonnas aktuaalseid valupunkte, tabab tema näidend ära midagi olulist ka meie ajastu kohta. Seetõttu on lavastaja Markus H. Ilves ja dramaturg Roos Lisette Parmas kohandanud loo tegevuse toimuma just tänases päevas, siin ja praegu.

KARUSSELL

Taevasaal

Autor

FLORIAN ZELLER

Lavastaja

ANU LAMP

Kunstnik

KRISTJAN SUITS

Kostüümikunstnik

RIINA PÕLDROOS

Kehatöö

EVE MUTSO

Helilooja ja muusikaline kujundaja

MARGO KÕLAR

Valguskunstnik

FREDI KARU

Tõlkija

ANU LAMP

Osades

MAIKEN PIUS, SANDRA UUSBERG, PRIIT PIUS, ALO KÕRVE

Ma mõtlesin selle päeva peale, kui me kohtusime. Sina ja mina. Mäletad? Ma olen kindel, et sa ei mäleta.

„Karussell“ on omamoodi paarisuhte analüüs, mänguline lugu armastuse korduvatest mustritest, kus vahelduvad tõde ja vale, iha ja pettumus, pannes vaataja küsima, kas me saame teist inimest üldse kunagi lõpuni tunda. See on nimeka prantsuse näitekirjaniku Florian Zelleri üks esimesi näitemänge, kergem ja humoorikam kui tema hilisem looming, kuid juba autori iseloomulike vormivõtetega, mis annavad Zelleri tekstidele alati mingi lisamõõtme. Elus on vist tihtipeale nii, et otsides uut armastust, otsime igas suhtes ikka sedasama, ühte ja ainsat.

TÕELINE LÄÄS

Väike saal

Autor

Sam Shepard

Lavastaja

Diana Leesalu

Kunstnik

Martin Mikson

Helikujundaja

MARKUS ROBAM

Valguskunstnik

Chris Kirsimäe

Lavavõitluse juhendaja

Indrek Sammul

Tõlkija

Diana Leesalu

Osades

Indrek Ojari, Märt Pius, Allan Noormets, Piret Kalda

Mõlemad arvavad, et ainult nemad üksi tunnevad hirmu.

„Tõeline Lääs“ on teravmeelne ja pingeline lugu kahest vennast, kelle naasmine lapsepõlvekoju viib vastasseisu, kus segunevad vanad haavad, kadedus ja lootused. Kelle elu on õigem? Kelle unistused tõelisemad?

Sam Shepard oli üks 20. sajandi mõjukamaid ameerika näitekirjanikke, samuti näitleja, lavastaja, stsenarist ja režissöör. „Tõeline Lääs“, mille esmalavastus sündis 1980. aastal, kuulub tema kõige enam mängitud näidendite hulka ning on osa Shepardi nn perekonnatriloogiast – nagu ka „Näljaste nigerike needus“ ja „Maetud laps“, mis tõi talle Pulitzeri draamaauhinna. Kui pealkiri „Tõeline Lääs“ võiks justkui viidata vabaduse ja kõigi võimaluste maale, siis Shepardi roll näitekirjanikuna on olnud müüdimurdja oma ning ta jätkab ka siin „Ameerika unelma“ lammutamist, tuues mängu rikkis peresuhted ja tühjad ideaalid.

VIIMANE LIIVLANE

Võlvsaal

Autor

Paavo Piik

Lavastaja

Marta Aliide Jakovski

Kunstnik

Arthur Arula

Valguskunstnik

Rommi Ruttas

Muusikaline kujundaja

Lauri-Dag Tüür

Liikumisjuht

Tiina Mölder

Osades

Epp Eespäev, Tõnn Lamp, Andres Raag, Külli Teetamm, Evelin Võigemast

Mida tähendab olla osa ühest väikerahvast? Mida annab meile teadmine, et meie juured ulatuvad kelle- või millenigi? On see tähtis? Kuidas püsida? Kuidas ära tunda ja hoida?

Aastakümnete jooksul võib leida tosinaid teateid sellest, kuidas just nüüd suri viimane liivlane. Omamoodi on selles midagi väga sünget, aga ka tragikoomilist. Mida see tähendab – väljasuremine? Liivlased on rannarahvas. Pidevalt on nad silmitsi seisnud ühe suure, tundmatu ja võimsa stiihia – merega. Meri oli ellujäämisel väga oluline. Mis juhtub, kui see ära võtta, kui see suur jõud kaob?

Liivi juurtega eesti lavastaja Marta Aliide Jakovski, dramaturg Paavo Piik ja Linnateatri näitlejad on loonud uurimusliku ning mängulise lavastuse, mis põimib pärimust ja tänapäeva ning ärgitab endalt küsima, kuidas saame praeguses hetkes hoida oma keelt ja identiteeti.

AVAMINE

Kammersaal

Autor ja lavastaja

Uku Uusberg

Kunstnik

Salme Sära

Osades

Egon Nuter, Uku Uusberg, Raigo Saariste

Ta on trupi kõige vanem näitleja. Ta ei loe e-kirju. Alati saab helistada, kui midagi olulist on. Ja loomulikult ta teab, et millalgi tuleb suur teatrimaja avamine. Aga ta pole ammu midagi kuulnud. Huvitav, miks peanäitejuht tahab temaga kohtuda? Kas teda läheb siis ikkagi teatri avamise juures tarvis? Ta kutsuti täna õhtuks välja ja ta tuleb kohale.

Uku Uusbergi uhiuus algupärand „Avamine“ on kirjutatud spetsiaalselt Linnateatri avamisnädalaks, pidades peaosalisena silmas 2025. aasta sügisel oma 70. sünnipäeva tähistavat Egon Nuterit. Ühtaegu naljakas ja natuke nukker näitemäng viib publiku üllatavale rännakule teatrimaailma telgitagustesse, kus võitjaks jääb igal juhul armastus teatri vastu. Sõnateatri.

Oleme alates oktoobrist tagasi kodus! 

Ja et kõigil teatrihuvilistel oleks võimalik meie uue teatrimaja avamisest osa saada, toimub Linnateatri uuenenud maja avamise tähistamine lausa kaks nädalat!

Jah, vahemikus 10.-24. oktoober mängime kümnel õhtul paralleelselt kõiki avalavastusi. 

Lisaks toome Laiale tänavale üle ka kõik olemasolevad, publikule armsaks saanud lavastused, mis on oma koha leidnud meie värskelt renoveeritud ja uutes saalides.

Piletid nüüd saadaval!

OSZAR »